Hüpoteegi seaduse vastuvõtmisele ootamata rahvusliku büroo krediidi ajalugu saab anda teavet selle kohta, kas mootorsõiduk ei ole pangalaenu
Paljud autoomanikud on juba kohanud skeemi, kui näiliselt "puhas" auto osutub äkki pangale pandituks. Pantide registreerimise puudumisel on ainus dokument, mis tõendab panga õigust autole, pangale jääv omandiõigus. Sõiduk ise on ostja omand ja on registreeritud tema nimele. Kuid petturid teatavad pealkirja kaotamisest liikluspolitseile, saavad duplikaadi ja müüvad auto ilma laenu maksmata. Heausksel ostjal ei ole sellisest olukorrast lihtne välja tulla - ainult laenuvõtja ise või tema laenuandja saab teavet hüpoteegiga auto kohta. Vahepeal loodi 2005. aastal piirkondlike pankade liidu algatusel riiklik krediidiajaloo büroo (NBCH). Sel ajal oli Venemaal krediidibuum: laenuga sai osta peaaegu kõike – alates kodumasinatest kuni autode ja mõisateni. Sageli väljastati raha ilma tagatise ja klientide maksevõime nõuetekohase hindamiseta ning mittetagastamise osakaal suurenes. Pankade riskide vähendamiseks ja laenuvõtjate teabebaasi loomiseks korraldati NBCH. Täna sisaldab andmebaas rohkem kui 41 miljonit lugu juriidilistest isikutest ja üksikisikutest ning seda uuendatakse pidevalt. On aeg seda ära kasutada. Piirkondlike pankade liidu president Anatoli Aksakov on juba esitanud Riigiduumale seaduseelnõu sõidukite pantide registreerimise kohta ja tegi ettepaneku, et liikluspolitsei peaks seda tegema. Kuid ilmselt imendus see dokument seaduseelnõusse "Vallasvara pandi- või muu koormamise teadete registreerimise kohta", mis kohustab laenu saajat teatama volitatud krediidiajaloo büroole, et teatud vallasvara on tagatisena üle antud või muul viisil koormatud (see on suletud või arestitud). Õige seadus, loogiline. Kuid seda ei ole veel vastu võetud. Sellegipoolest on NBCH, kellel on juba teavet 200 000 krediidiga müüdud auto kohta (umbes kolmandik krediidiautode koguarvust), valmis seda teavet avalikustama. Tulevase ostu "krediidi ajalugu" on võimalik saada, pöördudes kas büroo enda või selle esindajate poole. Büroo peadirektori Alexander Vikulini sõnul on hiljem plaanis anda büroo veebisaidi kaudu teavet auto VIN-numbri kohta. SEADUS KOHUSTAB KREDIIDIBÜROOD TEAVITAMA, ET VARA ON TAGATISENA ÜLE ANTUD Siin on teise suure krediidiajaloo büroo (CRB), Equifax Credit Services tegevjuhi Oleg Lagutkini arvamus:- On võimalus, et seadust ei võeta üldse vastu. Tarbijaid huvitab põhiteave – kas auto on panditud või mitte. Need andmed ei kuulu isikuandmete hulka, seetõttu ei ole nende esitamiseks vaja eriseadust. Teine asi on see, kui keegi küsib teavet selle kohta, milline pank võttis autolaenu, millal ja kelle poolt, siis on vaja regulatiivseid muudatusi. Korrektsem oleks luua ühtne riiklik andmebaas vallaspantide kohta ja anda kommertskrediidibüroodele õigus müüa juurdepääsu sellele andmebaasile. Palusime Smolenski panga laenuosakonna juhatajal Svetlana Bogdanoval algatust kommenteerida: "Igal juhul pooldavad pangad ainult sellise seaduse vastuvõtmist, kuna see teave tuleb edastada ka pankadele. Tagatis on laenu tagatis ja pankade peamine ülesanne on väljastatud laenude riskide kõrvaldamine. Mis puutub üksikisikutesse, siis ostetud auto kohta teabe hankimine on juba ammu vajalik. Nüüd ostetakse palju autosid krediiti. Ja teave selle kohta, kas nad on pankadele panditud, kaitseb inimesi hoolimatute müüjate eest. Teisest küljest peaks sellise teabe esitamise eeltingimuseks olema selle pidev ajakohastamine riikliku krediidiajaloo büroo poolt, et vältida ebatäpset teavet müüki pandud autode kohta. Minu arvates. . . . – Ideed saab rakendada siis ja siis, kui need volitatud krediidibürood tööle hakkavad. See tähendab, et mitte homme. Paljudel neist ei ole pankadega suhtlemise skeemi ega võimet säilitada ühtset andmebaasi, krediidi ajaloo taotlemise kord ei ole kliendi poolt üles ehitatud. Ja viimane abinõu on jälle heauskne ostja, kes peab kas laenu tagasi maksma või auto panka üle andma... Jelena Šitikova, toimetaja